SILLUTISKIVIDE PAIGALDAMISEKS:

a) Sillutatav ala mõõdetakse ja tähistatakse. Eemaldatakse külmakerkeohtlikud pinnasekihid. Tekitatakse kalded, et vesi hiljem ära voolaks. Paigaldatakse äärekivid. (Loe äärekivide paigaldusest all pool.)
b) Kaevatud alale laotatakse killustik või kruus (läbimõõt 0-16mm), millest moodustub kandekiht.
c) Killustikkiht tasandatakse ja seejärel töödeldakse pinnasetihendajaga (200kg).
d) Kandekihile kantakse peale 3cm paksune liivapadi, mis silutakse ja looditakse.
e) Sillutiskivid laotakse looditud liivapadjale, kusjuures ladumist alustatakse hoone seinast.
f) Lõpuks puistatakse sillutisele kuiva liiva, mis harjatakse kivide vuukidesse ja sillutise pind tihendatakse 80-100kg kaaluva pinnasetihendajaga.

 HEA LÕPPTULEMUSE SAAMISEKS TULEB SILMAS PIDADA JÄGMIST:

Eestimaist karmi kliimat, niiskuse ja pinnasekergete pärast tuleb sillutiste vastupidavuse saavutamiseks külmakerkeohtlik pinnasekiht sillutise alt alati eemaldada. Kandealuse paksuse määrab pinnase liik ja sillutise kasutamise otstarve.
Peale kandealuse tegemist määratakse kindlaks sillutise alustamise koht ja jagatakse maa-ala väiksemateks, ühekorraga sillutatavateks osadeks. Väga pehmele pinnasele tasub mõnel juhul hakata kive paigaldama alles siis, kui alus on saanud talv läbi vajuda.
Sillutustöödele annavad hõlpu head tööriistad, vaja läheks labidat, puust rihtlatte või 20-30mm läbimõõduga terastorusid, suundnööri ja vaiu, roobitsat või rihtlatti ja liivapadja tasandamiseks majakaid, pinnasetihendajat, vesiloodi, kivide tükeldamiseks lõikurit, suurt puu- või kummivasarat, harja ja kindlasti ka korralikke töökindaid.
Raskeliiklus alale tuleb  panna vähemalt 80mm paksused tänavakivid - UNI, KARTANO.
Alustöödega seoses on kasulik meeles pidada, et kõik kaablid ja torud tuleb paigaldada alustööde tegemise ajal. Samuti tuleb kivipinna lõplikud kalded kavandada ja teha koos aluspinnaga.
Sillutisekivide äär  toestatakse tavaliselt äärekividega, ääre võib lõpetada veerenniga või kasutada nn. peidetud toestust; äärmised kivid laotakse betoonpadjale või toestatakse immutatud puitprussiga, viimase juhul tuleb arvestada, et killustikkate ulatuks osaliselt muru alla.

Teedeehituses kasutatakse kahte tüüpi betoonist äärekive,
Sõidutee äärekivid
Kasutusalaks põhiliselt parklad, tänavad, platsid ehk siis rohkem sellised kohad kus toimub autoliiklus. Kivi mõõdud on 290x150x800mm. Paigaldusel kivi pind jääb teekattest kõrgem.
Kõnnitee äärekivid
Kasutusalaks kõnniteede ääred, peenarde ja muruplatside piiramine jne. Kivi mõõdud on 200x80x1000mm Paigaldust võib teostada kahel viisil: teepinnaga tasa või jättes teepinnast kõrgemale kuni 10cm.
Paigaldus
1. Ettevalmistustööks on mahamärkimine, kõrguste arvutus. Arvestama peab sellega kui palju kivid platsist kõrgemale jäävad. Aluskihiks panna ca.10cm killustikku mis tuleb tihendada pinnasetihendajaga.
2. Edasine paigaldus toimub betooniga mark B 15, mille kihi paksus kivi all teha ca.5 cm.
3. Äärekivid paigalda nööri järgi jälgides vesiloodiga, et kivid oleksid pealt loodis.
4. Kui olete mingi osa paika saanud siis tuleb kivid jätkukohtadest eest ja tagant kindlustad
5. Kraav, kivide ümber, täita killustikuga ja tihendada. Samal päeval seda teha aga ei tohi, sest betoon pole kivistunud.
teha betoonpadjad. Jägida seda, et betoon ei oleks pärast kõrgem kui tulevase teekatte aluspind (tavaliselt jätta kivisillutise paksus +2cm).

Tänavakiivide hooldus:

Lumi ja jää eemaldatakse mehhaaniliselt, kas labida, kaabitsaga, harjaga või tsentrifugaalpuhastajatega. Hoolimatu sahkamine raskete mehhanismidega võib kriimustada kivi pinda. Vajadusel tõrjutakse libedust liivatamisega. Kevadel pärast lume ja jää sulamist pühitakse liiv kokku ja eemaldatakse. Seoses kividel korrosiooni tekkimise ohuga ei tohi soola libeduse tekkimise vältimiseks kasutada. Sool nõrgendab betooni struktuuri ja sellega vähehaaval lagundab betooni pinda. Peale selle on sool ka keskkonnakahjulik aine.

Sillutise puhastamine:

"Mustuse" puhul tuleks selgeks teha, kas on tegemist aja jooksul tekkinud paakunud või alles tekkinud mustusega. Enne puhastustööde alustamist tuleb kindlaks määrata, millist lõpptulemust soovime. Puhastustöö parima tulemuse ja õigete puhastusmeetodite saamiseks tuleb kindlaks määrata mustuse päritolu.
Puhastamise põhimõtteks peab olema see, et oleks välditud sillutise pinna mehhaanilised või keemilised mõjutused. Üllatuste ja vigastuste vältimiseks oleks hea puhastusmeetodit algul katsetada väikesel pinnal. Tugevatoimeliste meetoditega puhastatud pinnad hakkavad muudest pindadest silmatorkavate laikudena erinema. See ilmneb ka siis, kui vana sillutist parandatakse uute alles toodetud kividega. Aja jooksul sillutise värvierinevused ühtlustuvad.
Sillutist puhastatakse olmeprügist harjates ja veega loputades. Paakunud mustust võib eemaldada vee ja harjaga või survepesuriga nõrga survega pestes. Võimsad survepesurid võivad vigastada sillutise pinda. Vee suunamist vuukidesse tuleks liiva ärauhtumiseks vältida. Vajadusel lisatakse vuukidesse täiendavalt liiva.
Nõudlike objektide puhul tasub tellida puhastus eritööna ala asjatundjatelt, kelledel on olemas lahendused keeruliste juhtumite puhuks.

Umbrohu ja sambla eemaldamine:

Umbrohu eemaldamiseks kasutatakse mehhaanilist kitkumist. Teiseks võimaluseks on umbrohutaimede põletamine vedelgaasipõletiga. Põletamine võib mõjutada kivi pinda ja lühendada betoonkivi eluiga. Efektiivseim viis umbrohu eemaldamiseks on tõrjeainete kasutamine, millega saab ka umbrohu kasvamise ära hoida. Enne aine kasutamist tuleb veenduda selles, et toode sobiks kivisillutisel kasutamiseks. Tõrjeainete kasutamisel tuleb alati järgida toote valmistaja poolt kaasaantud kasutusjuhendeid.
Sammal eemaldatakse kivilt mehhaaniliselt.

Plekid:

Õli- ja rasvaplekid ei kahjusta kivipinda, nende mõju on ainult esteetiline. Plekid tuleks eemaldada värskelt, et mustus ei jõuaks kinnituda poorsel pinnal. Õli ja rasv lastakse imenduda paberisse, saepurusse või muusse imavasse materjali. Lõpuks kivipind pestakse kuuma veega harjates või survepesuriga. Pesemist võib proovida tõhustada nõudepesuvahendiga. Pärast pesemisvahendiga töötlemist tuleb kivi pind hoolikalt loputada, et võõraid aineosakesi ei jääks kivi pooridesse. Pesemisvahendi jäägid võivad hakata mõjutama betooni struktuuri ja muuta kivi hapramaks. Sageli on võimalik õliplekkidest vabaneda alles õliga määrdunud kivide asendamisel.
Närimiskummi eemaldamiseks võib kasutada kuuma vett ja ettevaatlikult ka survepesurit.